SUNTQVIS UKMARISOBA 

suntqvis ukmarisoba _ es aris arasatanado raodenobit jangbadis miwodeba organizmisatvis. igi sheidzleba ganvitardes: sasuntqi gzebis obstruqciis (ucxo sxeulit an wyalshi daxrchobisas), filtvebshi airta normaluri cvlis moshlis (kvamlis shesuntqvisas), sxvadasxva mdgomareobebis gamo filtvebis funqciis dargvevis (mag. gulmkerdis areshi shemavali chrilobis arsebobisas da aqedan gamomdinare filtvis shechmuxvnisas) dros. suntqvis gadzneleba sheidzleba gamowveuli iyos zogierti qronikuli daavadebis (mag. bronquli astmis dros), stresuli mdgomareobis (hiperventilaciuri sindromi) an sxvadasxva infeqciuri daavadebebis (mag. krupi) dros suntqvis procesis dargvevis gamo.
suntqvis ukmarisobis ganvitarebis dros organizmshi jangbadis nakleboba (hipoqsia) iwvevs sicocxlisatvis sashishi mdgomareobis ganvitarebas, amitom aucilebelia pirveli daxmarebis droulad gaweva.
hipoqsiis nishnebia:
· suntqvis gaxshireba, misi sigrmisa da ritmis shecvlit;
· agznebadoba, agresiuloba, cnobierebis dabindva, ugono mdgomareoba (tvinis normaluri funqcionirebis dargvevis gamo);
· moruxo-molurjo feris kani _ cianozi, (sisxlshi jangbadis naklebobis gamo);
· suntqvis an gulis gachereba (tu hipoqsiaar moixsna).
axla ufro dawvrilebit gavcherdet suntqvis ukmarisobis gamomwvev uxshires mizezebsa da pirveli daxmarebis taviseburebebze:
bronquli astma
bronquli astma aris daavadeba, romlistvisac damaxasiatebelia sasuntqigzebis muskulaturis shekumshva, lorwovanigarsis sheshupeba da didi raodenobit lorwovani gamonadenis gamoyofa mat sanaturshi, rac iwvevs sasuntqi gzebis sheviwrovebas, suntqvis gadznelebasa da suntqvis ukmarisobas. am daavadebisatvis damaxasiatebelia periodulad suntqvis ukmarisobit mimdinare shetevebis ganvitareba. shetevazogjer vitardeba garkveuli xelshemwyobi faqtoris arsebobisas, (mag. alergiuli agentis organizmshi moxvedrisas an gacivebis dros). xshirad sheteva vitardebauecrad, gamit. astmit daavadebulebs xshirad tan daaqvt wamlebi (inhalatorebi), romlebic amsubuqeben an xsnian astmis shetevas.
bronquli astmis shetevisatvis damaxasiatebelia :
· suntqvis, gansakutrebit amosuntqvis, gadzneleba;
· mstvinavi xmauriani amosuntqva;
· agznebadoba da shfotva;
· moruxo-molurjo feris kani – cianozi;
· mshrali shemawuxebeli xvela;
· mdzime shetevis dros shesadzlebelia ganvitardes ugono mdgomareoba da suntqvis gachereba.
bronquli astmis shetevis dros pirveli daxmarebis mizania – suntqvis gaadvileba. sachiroebis shemtxvevashi, aucilebelia gadaudebeli samedicino samsaxuris drouli gamodzaxeba.
pirveli daxmareba bronquli astmis shetevis dros :

1. daamshvidet da gaamxnevet dazaralebuli. astmis sheteva shesadzlebelia dzalian shtambechdavi iyos, magram uxshires shemtxvevashi inhalatoris drouli gamoyeneba swrafad xsnis mas. daexmaret dazaralebuls wamlis migebashi;

2. daexmaret dazaralebuls miigos moxerxebuli mdebareoba. uxshires shemtxvevashi astmis shetevis dros optimaluria – naxevradmjdomare mdebareoba, win wamoweuli torsit. stxovet mas isuntqos grmad da nela. amit shesadzleblia zogadi mdgomareobis shemsubuqeba. ar daawvinot dazaralebuli. tu astmis sheteva msubuqia da inhalatoris migebidan 5-10 wt-shi zogadi mdgomareoba umjobesdeba, urchiet dazaralebuls miigos inhalatoris meore doza. aset shemtxvevashi ar aris aucilebeli gadaudebeli samedicino samaxuris gamodzaxeba, magram auxsenit dazaralebuls, rom aucilebelia mimartos eqims;

3. gamoidzaxet gadaudebeli samedicino samsaxuri tu:
· es bronquli astmis pirveli shetevaa;
· sheteva mdzimea da ar msubuqdeba inhalatoris migebidan 5-10 wt-is ganmavlobashi;
· dazaralebulis zogadi mdgomareoba mdzimdeba;
· suntqvis ukmarisobas tan axlavs metyvelebis gadzneleba;
· dazaralebuli shetevis shedegad gamoifiteba;

4. gadaudebeli samedicino samsaxuris gamodzaxebis shemdeg miecit dazaralebuls
inhalatori yovel 5-10 wt-shi ertxel. asetive intervalebit gadaamowmet
suntqva, pulsi da cnobierebis done;

5. tu dazaralebuli kargavs cnobierebas an suntqva cherdeba, daawvinet igi zurgze, gaxsenit sasuntqi gzebi, sheamowmet suntqva da cirkulaciis nishnebi. sachiroebis shemtxvevashi sheidzleba sachiro gaxdes sareanimacio gonisdziebebis chatareba.   
 

                                                                      GULIS SHETEVA   

gulis wasvla aris cnobierebis xanmokle dakargva, romelic ganpirobebulia tvinshisisxlis mimoqcevis xanmokle dargvevit. am dros pulsi dzalian ishviatdeba, mere ki uceb xshirdeba. gulis wasvlis shemdeg xdeba adamianis zogadi mdgomareobis swrafi agdgena. gulis wasvlismizezi sheidzleba iyos tkivili, shishi, emociuri gadadzabva, gadagla an shimshili. is xshirad vitardeba xangrdzlivi fizikuri umodzraobis (mag. sicxeshi fexze dgoma) shemdeg. umodzraoba xels uwyobs sisxlis shegubebas sxeulis qveda nawilebshi, rac amcirebs jangbadit tvinis momaragebas.
gulis wasvlis nishnebi:
· cnobierebis xanmokle dakargva, romeliciwvevs dazaralebulis dacemas;
· ishviati pulsi;
· mkrtali feris civi da ofliani kani.
pirveli daxmareba gulis wasvlis dros :
1. daawvinet dazaralebuli zurgze da auwiet fexebi zevit;

2. uzrunvelyavit sufta haeris miwodeba;

3. mas shemdeg, rac dazaralebuls daubrundeba cnobiereba, gaamxnevet da daexmaret mas nel-nela wamojdomashi;

4. gulmodgined chaataret ganmeorebiti datvaliereba, radgan shesadzlebelia dacemisas dazaralebuls miego travma, gauwiet pirveli daxmareba dazianebis shesabamisad. tu dazaralebuls swrafad arubrundeba cnobiereba, gaxsenit sasuntqigzebi, sheamowmet suntqva da cirkulaciis nishnebi. sachiroebis shemtxvevashi mzad iyavit sareanimacio gonisdziebebis chasatareblad.

5. gadaiyvanet dazaralebuli usafrtxo mdebareobashi. droulad gamoidzaxet gadaudebeli samedicino samsaxuri. tu gonze mosvlis shemdeg dazaralebuli kvlavcudad grdznobs tavs, urchiet mas dawves zurgze da auwiet fexebi, sanam zogadi mdgomareoba bolomde ar gaumjobesdeba.
gulis sheteva gulis shetevas uxshires shemtxvevashi iwvevs gulis kuntis garkveul nawilshi sisxlit momaragebis shemcireba, mag. gulis mkvebavi romelime sisxldzargvis sisxlis koltit daxshoba an misi sanaturis sheviwroeba (aterosklerozis anspazmis gamo). gulis shetevis dros dazaralebulis mdgomareoba damokidebuliaimaze, tu ra zomis ubanshi xdeba sisxlis mimoqcevis sheferxeba. mdzime shemtxvevebshi arsebobs gulis gacherebis sashishroebac.
gulis shetevisatvis damaxasiatebeli nishnebi :
· mocheriti xasiatis tkivilis, wvis an zewolis shegrdzneba gulmkerdis areshi, romelic sheidzleba gavrceldes marcxena xelshi, bechshi, xerxemalshi, qveda ybashi da sxv. tkivili ar mcirdeba mosvenebit mdgomareobashi, zogjer is sheidzleba swored mosvenebul mdgomareobashi daiwyos;
· suntqvis gadzneleba;
· sikvdilis shishi;
· nacrisferi kani an tuchebis molurjo sheferiloba;
· gaxshirebuli susti da araregularuli pulsi;
· uecrad ganvitarebuli tavbrusxveva an gulis wasvla;
· tkivili an diskomfortis shegrdzneba mucliszeda nawilshi.
gulis shetevis dros aucilebelia gadaudebeli samedicino samsaxuris dauyovnebliv gamodzaxeba. xolo manamde pirveli daxmarebis dziritadi mizania gulze datvirtvis shemcireba , ritac avadmyofta umravlesobis zogadi mdgomareoba jer kidev eqimis mosvlamde sheidzleba gaumjobesdes.
pirveli daxmareba gulis shetevis dros :

1. tu shesadzlebelia, nu sheucvlit avadmyofs adgilmdebareobas, mxolod gadaiyvanet igi mistvis moxerxebul mdebareobashi (mag. naxevradmjdomare mdebareoba fiqsirebuli tavita da mxrebit damuxlis saxsarshi moxrili fexebit sauketeso pozaa gulis shetevis mqone dazaralebulisatvis). tu sachiroeba moitxovs,avadmyofis gadayvana unda ganxorcieldes frtxilad, mistvis minimaluri datvirtvis pirobebshi;

2. dauyovnebliv gamoidzaxet gadaudebeli samedicino samsaxuri. miawodet operatorsinformacia, rom echvi gaqvt gulis shetevaze. avadmyofis txovnit, shesadzlebelia aseve misi piradi eqimis gamodzaxebac;

3. mudmivad gadaamowmet da daafiqsiret pulsi da suntqva. sachiroebis shemtxvevashi mzad iyavit reanimaciuli gonisdziebebis chatarebisatvis;

4. tu avadmyofs eqimis mier danisnuli aqvswamali (validoli, nitroglicerini), romelic uxsnis tkivils gulis areshi, daexmaret wamlis migebashi. tu dazaralebuli gonzea, miecit dasagechad erti abi aspirini;

5. ar datovot avadmyofi umetvalyureod eqimis mosvlamde.
gaxsovdet!
droulad da sworad agmochenili pirveli daxmareba mnishvnelovnad ganapirobebs shemdgomi mkurnalobis efeqturobasa da mis ketilsaimedo gamosavals.   
     

                                                                                                                                                                 INSULTI   

insulti aris daavadeba, romlis drosac sisxlis mimoqceva tvinis garkveul ubanshi uecrad da mkvetrad qveitdeba. es sheidzleba ganpirobebuli iyos sisxlis koltit an arteriis dazianebit. insulti ufro xshiria ufrosi asakis adamianebshi, gansakutrebit mat shoris, visac agenishneba momatebuli arteriuli wneva an gul-sisxldzargvta sistemis sxva daavadebebi, shaqriani diabeti da sxv. zogadi mdgomareoba insultis dros damokidebulia imaze, tvinis romeli da razomis ubani ziandeba. zog shemtxvevashi insultis shedegad sheidzleba ganvitardes sikvdili. magram tu dazianebulia tvinis mcire zomis ubani, shesadzlebelia dazaralebulis gamojanmrteleba.
insultis nishnebi :

1 uecari, dzlieri tavis tkivili;

2 cnobierebis dabindva, romelic hgavs nasvam mdgomareobas;

3 cnobierebis uecari an tandatanobiti dakargva;

4 modzraobis sisuste an dambla (modzraobissheudzlebloba), romelic gamoxatulia sxeulis cal mxares ert an or kidurshi;

5 cal mxares piris kutxis dashveba;

6 metyvelebis gadzneleba;

7 aratanabari zomis gugebi;

8 shardis da ganavlis uneblie gamoyofa.

insultis dros pirveli daxmarebis dziritadi mizania sasuntqi gzebis giad shenarchuneba, tvinis dazianebis shemcireba, gadaudebeli samedicino samsaxuris dauyovnebliv gamodzaxeba.
pirveli daxmareba insultis dros :

tu dazaralebuli ugono mdgomareobashia:

- gaxsenit sasuntqi gzebi, sheamowmet suntqva da cirkulaciis nishnebi. sachiroebis shemtxvevashi mzad iyavit sareanimacio gonisdziebebis chatarebisatvis. tu suntqva da cirkulaciis nishnebi aris, gadaiyvanet dazaralebuli usafrtxo mdebareobashi;

- yovel 10 wt-shi ertxel sheamowmet suntqva, cirkulaciis nishnebi. da cnobierebis done;

- gaatavisuflet dazaralebuli mchidro tansacmelisagan, romelmac sheidzleba xelisheushalos suntqvas;

- droulad gamoidzaxet gadaudebeli samedicino samsaxuri;

tu dazaralebuli gonzea :

- daawvinet dazaralebuli zurgze, wamouwiet tavi da mxrebi. gadauwiet tavical mxareze da sufta safenit mowmindet piridan gamonadeni;
- gamoidzaxet gadaudebeli samedicino samsaxuri. ar miscet dazaralebuls sasmeli da sachmeli.
gaxsovdet!

*. insultis ganvitarebis magali riski agenishnebat ufrosi asakis avadmyofebsgul-sisxldzargvta daavadebebit da shaqriani diabetit.

*. insultisatvis damaxasiatebeli nishnebis arsebobisas dauyovnebliv gamoudzaxet gadaudebeli samedicino daxmarebis samsaxurs.

*. gadaudebeli samedicino daxmarebis mosvlamde yovel 10 wt-shi ertxel sheamowmet suntqva, cirkulaciis nishnebi, da cnobierebis done da ar miscet dazaralebuls sasmeli da sachmeli
       

                                                                                                                                          SAQRIANI DIABETI

diabeti aris daavadeba, romlis drosac adamianis organizmi ver akontrolebs shaqris dones sisxlshi. is xasiatdeba insulinis (hormoni, romelic warmoiqmneba kuchukana jirkvalshi) arasakmarisi gamomushavebit an misi araswori moxmarebit. es hormoni xels uwyobs ujredis mier glukozis, rogorc energiis wyaros gamoyenebas. tu shaqris done sisxlshi mkvetrad mcirdeba an matulobs normastan shedarebit, sheidzleba ganvitardes sicocxlisatvis sashishi mdgomareoba.
sakvebis migebis sapasuxod dzlierdeba insulinis gamoyofa, rasac moyveba sisxlshi glukozis donis daqveiteba. tu insulini gamomushavdeba arasakmarisi raodenobit, shaqris done sisxlshi matulobs, am mdgomareobas hiperglikemia ewodeba. diabetit daavadebulebs mudmivad uwevt sakutar sakveb racionshi shaqris raodenobis shemcireba da sisxlshi glukozis donis regulireba insulinis ineqciebis an abebis sashualebit, magramtu insulini didi raodenobit iqneba sheyvanili an tu shaqari arasakmarisi raodenobit iqneba migebuli, shesadzlebelia misi koncentracia sisxlshi shemcirdes da ganvitardes hipoglikemia .
hipoglikemia dzalian xshiria gadaudebeli daxmarebis etapze.
hipoglikemiis ganvitarebis xelshemwyobifaqtorebia:

- insulinis magali dozit sheyvana;

- insulinis sheyvanis shemdeg sakvebis migebis dayovneba an gebineba;

- fizikuri varjishi.

tvinis ujredebi dzalian mgrdzobiarea glukozis naklebobis mimart, amitom hipoglikemiis dros tvinis normaluri funqcionirebis swrafad agdgena sheudzlebeli xdeba.

hipoglikemiis damaxasiatebeli nishnebi:

anamnezshi diabeti;

saerto sisuste, dzilianoba, shimshilis shegrdzneba;

kankali;

uchveulo qceva, shesadzlebelia agresiuloba;

oflianoba;

mkrtali feris kani;

shexebit civi, namiani kani;

dazaralebuls sheidzleba agenishnebodes cnobierebis dabindva, ugono mdgomareoba;

zedapiruli suntqva;

garemos datvalierebisas shesadzlebelia shenishnot insulinis shprici an ampula.
hipoglikemiis dros pirveli daxmarebis dziritadi mizania sisxlshi shaqris donis swrafad aweva, gadaudebeli samedicino daxmarebis dauyovnebliv gamodzaxeba.

pirveli daxmareba hipoglikemiis dros :

tu dazaralebuli ugonodaa:

- gaxsenit sasuntqi gzebi, sheamowmet suntqva da cirkulaciis nishnebi. sachiroebis shemtxvevashi mzad iyavit sareanimacio gonisdziebebis chasatareblad. tu suntqva da cirkulaciis nishnebi. aris, gadaiyvanet dazaralebuli usafrtxo mdebareobashi;

- yovel 10 wt-shi ertxel sheamowmet , suntqva cirkulaciis nishnebi. da cnobierebis done;

- droulad gamoidzaxet gadaudebeli samedicino samsaxuri;

tu dazaralebuli gonzea :

- dasvit an daawvinet dazaralebuli, miecit tkbili sitxeebi, shaqari, shokoladi an tkbili sachmeli;

- tu amis shemdeg dazaralebulis zogadi mdgomareoba gaumjobesdeba, daumatet tkbil sachmeli an sasmeli. urchiet mas mshvidad iyos, sanam tavs kargad ar igrdznobs. tu shaqris micemis shemdeg dazaralebulis zogad mdgomareoba ar umjobesdeba, urchiet, mimartos eqims. edzebet cnobierebis shecvlis sxva shesadzlomizezi da chaataret satanado pirveli daxmareba.
tu shaqris done sisxlshi matulobs da vitardeba hiperglikemia , shesadzlebelia ramodenime dgeshi ganvitardes ugono mdgomareoba da shemdgom diabeturi koma (sheuqcevadi procesebit tvinshi). am mdgomareobis dros sachiroa insulinis sheyvana da sitxeebis gadasxma intravenurad.

hiperglikemiis damaxasiatebeli nishnebi :

mshrali kani;

achqarebuli pulsi;

grma, gadznelebuli suntqva;

suntqvisas acetonis suni piridan.

hiperglikemiis dros dziritadi mizania gadaudebeli samedicino samsaxuris gamodzaxeba dauyovnebliv.
pirveli daxmareba hiperglikemiis dros:
dauyovnebliv gamoidzaxet gadaudebeli samedicino samsaxuri. sachiroebisas chaataret satanado pirveli daxmareba, tu dazaralebuli ugono mdgomareobashia. samedicino samsaxuris mosvlamde yovel 10 wt-shi ertxel sheamowmet suntqva, pulsi da cnobiereba.
gaxsovdet!

*. shaqriani diabetis arsebobisas mudam gaxsovdet hiperglikemiisa da hipoglikemiis sashishroebis shesaxeb.

*. hiperglikemiasa da hipoglikemiaze echvis shemtxvevashi dauyovnebliv gamodzaxet gadaudebeli samedicino samsaxuri.

                                                                                                                                                    UGONO MDGOMAREOBA

nervuli sistema adamianis organizmshi akontrolebs cnobierebasa da nebismieri organos funqcionirebas. masshi motavsebulia mexsierebis, metyvelebis da azrovnebis centrebi.
gonze myofi adamiani kargad erkveva garemoshi. dzili aris cnobierebis dabindvis sruliad normaluri saxe. ugono mdgomareoba - normidan gadaxraa, rodesacadamianis sxeulis makontrolebeli meqanizmi agar funqcionirebs an daqveitebulia. dzilshi sasicocxlo funqciebi, rogoricaa, mag. suntqva, avtomaturad aris shenarchunebuli. ugono mdgomareobis dros kuntebi modunebulia, da tu dazaralebuli wevs zurgze, gulagma, ena gadainacvlebs ukan da axshobs sasuntq gzebs. amitomac ugono mdgomareobis dros aucilebelia dauyovnebliv pirveli daxmarebis gaweva.
faqtiurad ugono mdgomareobis mizezi aris tvinis normaluri aqtivobis dargveva. misi gamomwvevi mizezi sheidzleba uamravi iyos. magalitad, tavis travmis dros is ganpirobebulia tvinis ushualo dazianebit. zogjer misi mizezi sheidzleba iyos tvinshi sisxlis mimoqcevismoshla (magalitad, insultis, gulis wasvlis, gulis shetevis da shokis dros), an tvinze zewola (tavis travma, insulti, zogierti infeqciuri daavadeba, simsivneebi). xshirad ugono mdgomareoba vitardeba tvinshi mitanili sisxlis qimiuri shemadgenlobis dargvevis gamo. amis mizezi sheidzleba iyos jangbadis nakleboba (hipoqsia), mowamvla (alkoholuri an wamlismieri mowamvlis chatvlit), sisxlshi shaqris (glukozis) shemcireba – hipoglikemia. ugono mdgomareobis ganvitareba aseve shesadzlebelia krunchxvis (epilefsiuri an magali temperaturis fonze ganvitarebuli) shemdeg.
miuxedavad ugono mdgomareobis mizezisa,daicavit sami dziritadi wesi:

1. darwmundit, rom sasuntqi gzebi giaa. ugono mdgomareobashi mudmivad arsebobs sasuntqi gzebis daxshobis sashishroeba, tu dazaralebuli wevs zurgze. shesadzlebelia moxdes enis gadanacvleba ukan, radgan iskuntebi, romlebic uzrunvelyofen sasuntqi gzebis gamavlobas, modunebulia. sasuntqi gzebis daxshobas aseve xels uwyobs xvelis refleqsis gaqroba ugono mdgomareobashi. garda amisa tu ugono mdgomareobis dros ganvitardeba gebineba, aris sashishroeba pirnagebi masebis moxvedrisa sasuntq gzebshi;

2. mudmivad sheamowmet cnobiereba. pirveladi datvalierebis bolos da meoradi datvalierebis shemdeg yovel 10 wt-shi ertxel gadaamowmet cnobierebis done AVPU algoritmis mixedvit:
A – Alert – agzneba;
V – Voice – aris reaqcia xmaze;
P – Pain – aris reaqcia tkivilze
U – Unresponsive – reaqcia ar aris.

cnobierebis shemowmeba

3. gulmodgined daatvalieret dazaralebuli. shecvlili cnobiereba sheidzleba nigbavdes sxva dazianebebs. amitom sruli datvaliereba sheidzleba sasicocxlod mnishvnelovani agmochndes. dazaralebulis zogadi mdgomareoba da cnobiereba sheidzleba icvlebodes drota ganmavlobashi. xerxemlis dazianebis tavidan acilebis miznit gadaadgilet is mxolod ukidures shemtxvevashi;
ugono mdgomareobis dros pirveli daxmarebis dziritadi miznebia:
· sasuntqi gzebis gamavlobis shenarchuneba;
· cnobierebis donis dadgena;
· nebismieri tanaarsebuli dazianebis dros pirveli daxmareba;
· gadaudebeli samedicino samsaxuris drouli gamodzaxeba;
· ugono mdgomarebis ganvitarebis mizezisa da garemoebis dadgena.
pirveli daxmareba ugono mdgomareobis dros:

1. gadawiet tavi ukan da wamowiet nikapi win da zemot. sheamowmet suntqva da cirkulaciis nishnebi. mzad iyavit sareanimacio gonisdziebebis chasatareblad. pirveladi datvalierebis bolos sheafaset cnobiereba AVPU algoritmis mixedvit. tu dazaralebuls ewyeba gebineba, swrafad moatavset is usafrtxo mdebareobashi.
usafrtxo mdebareoba
ugono mdgomareobis dros yoveltvis miitanet echvi xerxemlis dazianebaze;

2. swrafad da gulmodgined chaataret meoradi datvaliereba nebismieri dazianebis gamovlenis miznit. miaqciet gansakutrebuli yuradgeba sisxldenisa da motexilobebis gamovlenas;

3. sheacheret garegani sisxldena da moaxdinet motexilobebis imobilizacia;

4. miaqciet yuradgeba, xom ar aginishneba specifiuri suni suntqvisas, xom ara aqvsdazaralebuls ineqciis kvali. gamokitxettvitmxilvelebi, ra uswrebda win ugono mdgomareobis ganvitarebas;

5. gadaiyvanet dazaralebuli usafrtxo mdebareobashi;

6. tu sam wutshi dazaralebuls ar ubrundeba cnobiereba, gamoidzaxet gadaudebeli samedicino samsaxuri. yovel10 wt-shi ertxel sheamowmet suntqva, cirkulaciis nishnebi da cnobierebis done, daafiqsiret monacemebi da gadaecit samedicino samsaxuris warmomadgenlebs. tu dazaralebuls daubrundeba cnobiereba 3 wt-shi da kargadigrdznobs tavs shemdgomi 10 wt-is ganmavlobashi, urchiet mas rac sheidzleba swrafad mimartos eqims.
gaxsovdet!
· ugono mdgomareobashi mudmivad arsebobs sasuntqi gzebis daxshobis sashishroeba
· ugono mdgomareobis dros yoveltvis echvimiitanet xerxemlis dazianebaze
· tqvens mier tvitmxilvelebisagan mopovebuli damatebiti informacia ugono mdgomareobis ganvitarebis shesaxeb dzalze mnishvnelovania dazaralebulis swori da drouli mkurnalobisatvis

                                                                                                     GVELIS NAKBENI

pirveladi daxmareba gvelis nakbenze

nadiroba xshirad eqstremalur pirobebtan aris dakavshirebuli, amis gamo yvela monadirem unda icodes pirveladi daxmarebis agmochena sachiroebis shemtxvevashi. amastan dakavshirebit shemogtavazebt sachiro informacias.

chvenshi gavrcelebul gvelebs shoris yvelaze shxamiani giurzaa. mas mosdeven kavkasiuri gvelgesla da katistvala gvelgesla.giurza gvelgeslebis yvelaze didi warmomadgenelia. misi sxeulis sigrdze 130-160 sm-s agwevs, masa - 3-6 kg-s. sheferiloba sxvadasxvaa - gia nacrisfridan muq nacrisframde, wengosferi an moyavisfro. zurgze mozrdili laqebi aqvs, gverdebze - shedarebit momcro.
giurzas nakbeni momakvdinebelia. axalgamochekili gvelis shxami iseve sashishia, rogorc zrdasrulisa.
gveli agresiulobas ushualod safrtxis dros avlens. adamians tavs pirveli ar esxmis da mxolod mashin kbens, tu gaabrazeben, magalitad, tu shemtxvevit fexs wamosdeben an daadgamen. ase rom, tusadme gvels gadaeyaret:

nu miecemit panikas - tqvenma mgelvarebam shesadzloa isic aaforiaqos da gikbinot;

eridet aqtiur qmedebebs;

ar miuaxlovdet da ar scadot misi mokvla an dachera.

rogor amovicnot shxamiani gveli?

shxamiani gvelis nakben adgilas ori msxvili nachxvleti rcheba, xolo ushxamos nakben adgilas - mravali wvrili wertili.shxamiani gvelis kbenidan ramdenime wutis shemdeg iwyeba nakbenis tkivili da wva, is midamo witldeba, sivdeba, kanqveshchndeba sisxlchaqcevebi. 20-40 wutis shemdeg vitardeba shokuri movlenebi, pirgebineba, krunchxva, cnobierebis dabindva, shesadzloa, dazi-andes sasicocxlod mnishvnelovani organoebi (guli, tirkmeli, gvidzli, elenta).

shemdgomi prognozi damokidebulia gvelis jishze, weliwadis droze, dakbenilis asakze, janmrtelobis mdgomareobasa da kbenis adgilze. magalitad, roca nakbeni tavze an kiserzea, intoqsikacia gacilebit mdzimed mimdinareobs, vidre kidurebze kbenisas.

zogadi simptomebi asetia:

dzlieri tkivili nakbenis midamoshi;
sheshupeba, romelic zogjer fartod vrceldeba;

mxedvelobisa da gonebis dabindva;
sisxlchaqcevebi;

dzilad mivardna an agzneba;
krunchxva, asfiqsia;

oflianoba da gadzlierebuli
nerwyvdena.

intoqsikaciis nishnebi maqsimalurad dgis bolos vlindeba.

rogor davicvat tavi

gaxsovdet: gvelebi im adgilebs etanebian, sadac bevri mgrgneli da bayayia.

1. im adgilebshi, sadac gvelebi binadroben, chaicvit magalyeliani fexsacmeli.

2. eridet magal balaxsa da txrilebs.

3. gamit isargeblet farnit. gaitvaliswinet, rom gvelebi tbil gameebshi aqtiuroben.

4. ebrdzolet mgrgnelebs.

                                                                           SISXLDENA

5. motibuli balaxi miwaze ar datovot. nurc miwaze dawvebit, radgan gvels adamianis sitbo izidavs.

6. games nu gaatevt gamoqvabulshi, fuguroiani xis, dampali kundzis axlos.

7. tu gamogvidzebulma sakutar sawolshi gveli dainaxet, nu gaaketebt mkvetr modzraobebs, daelodet, rodis wava.

8. saxifato adgilas aucileblad waiyolet shrati.rogor moviqcet, tu gvelma dagvgesla

nakbeni saswrafod chamoibanet civi wylita da sarecxis sapnit. sasurvelia, es rezinis xelta-tmanebit gaketdes. chriloba swrafad gavimshralot, davifarot steriluri binti da shevixviot.
nakbeni kiduri gulis doneze dabla moatavset.
ecadet, kiduri ar amodzraot - horizontalur mdgomareobashi imobilizacia shxamis gavrcelebas aferxebs.nakbeni unda iyos rac sheidzleba udzravad,rom shemcirdes limfur sistemashi shxamis drenireba(sheidzleba artashnis dadebac).

miiget didi odenobit sitxe:
chai,
yava.
ar gaekarot spirtian sasmels.

saswrafod mimartet klinikas, sadac kvalificiur daxmarebas gagiweven - gagiketeben specialur antidots antigiurzins an polivalentur gvelis shxamis sawinaagmdego shrats.

aramc da aramc ar sheidzleba:

nakbenidan sisxlis gamowova, (pirshi chrilobis an kariesiani kbilis dros pirit amowova akrdzalulia,radgan agwerilia damxmare personalis mowamvlis shemtxvevebic). ;

nakbeni aris gakveta;

mowva;

damjangveli nivtierebit

damushaveba;

laxtis dadeba.

                                                 SISXLDENA

icode zustad, imoqmede sworad, gadaarchine sicocxle!

arsebobs sami saxis sisxldena:

1) sisxli cotaa. am dros infeqciis sashishroeba metia. pirveli daxmareba imit gamoixateba, rom movbanot chriloba dasalevad vargisi nebismieri ufero sitxit da shevaxviot sufta qsovilit.

2) sisxli bevria. am dros arsebobs sisxlis dakargvis sashishroeba. daafaret chrilobas ramdenime fenad gakecili qsovili da gaaketet damwoli naxvevi. tu sisxli isev jonavs, chrilobaze qsovili kidev daaxviet (sisxlit gajgentili ar moxsnat!) da dzlierad daaweqit sisxlmdinar ares.

3) chrilobidan sisxli shadrevanivit asxams. am dros sisxli dzalian swrafad ikargeba. amis tavidan asacileblad arteriis saproeqcio ares (chrilobis zemot) titit (an titebit) unda daawvet, shemdeg ki laxti daadot.
arteriaze zewolis adgilebia: mxris qveda mesamedi da bardzayis zeda mesamedi.

laxtis dadebis wesi:

laxts mxolod ukidures shemtxvevashi adeben, radgan is xshirad sheuqcevad dazianebebs iwvevs.
laxti edeba chrilobis zemot.
laxtis dasadebi adgili tansacmlit unda iyos dafaruli. tu chrilobis adgili shishvelia, laxts qvesh rame qsovili unda davufinot.
pirveli naxvevi mchidro unda iyos (shedzlebisdagvarad unda damagrdes), shemdeg laxti ichimeba da chrilobis ares damatebit edeba 3-4-jer (laxtis magivradsheidzleba gamoyenebul iqnes toki, qamari da sxva).
laxti swrafad edeba, magram ixsneba nela, tandatanobit.
dashavebuls shublze unda daeweros (nebismieri sashualebit) laxtis dadebis tarigi da dro (ricxvi, saati, wuti).
laxti zamtarshi erti, zafxulshi ki ori saatit edeba. shemdeg 5-10 wutit unda movushvat da tavdapirveli adgilidan odnav zemot davadot.
laxti aucileblad unda chandes.
sheamowmet, sworad adevs tu ara laxti - sworad dadebis shemtxvevashi kidurze pulsi ar isinjeba.

laxtis dadebis shemdeg

dashavebuli dauyovnebliv unda waiyvanot eqimtan. tu damoukideblad gadaadgileba ar shegidzliat, gamoidzaxet saswrafo daxmareba.

ra ar unda gavaketot:

chrilobashi xeli ar chavyot.

chrilobidan araferi amovigot. tu chrilobidan gamochrilia ucxo sxeuli, vecadot, is maqsimalurad davafiqsirot (naxvevi davadot gamochrili ucxo sxeulis irgvliv).
sisxlit gajgentili naxvevi ar movxsnat.